|
Anna
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2007 kell 10:53
|
Meil sama probleem, mida siin eelnevalt kirjutati. Ei tea mida teha,
* kas siis ei räägi probleemidest? - see ei vii ju kuhugi....
* räägin nagu oskan - tema aga tõlgendab rünnakuna ja kohe väga-väga vihaseks (juba ammu ei julgegi temaga rääkida)
Olen lugenud 100raamatuid psühholoogiast, kasutan "mina teadet" - ei midagi....
--------------------------------
Aga mida rohkem end eemale hoian ja kaitsest loobun, seda enam hakkab tema mind ründama ja ahistama.
Ta saab vihaseks, kui julgen üldse mingisuguseidki enda soove väljendada (Ma ei julge enam tegeleda enda hobidega, ma ei julge sõita nädalavahetuseks sõbrannade juurde, ma ei julge teha ettepanekutki perega väljasõidu tegemiseks, sest tean, et saan kohe sõimata. Nüüd saan ka selle eest kui on pastakas vales kohas, dui kraani olen unustanud tema järgi seada, autoiste ei ole tema positsiooni tagasi lükatud jne. - nii ei ole ju võimalik edasi minna!)
Seda temapoolset rünnakut ma ei mõtle välja. Näit. kui tegin ettepaneku 1päevaseks väljasõiduks, vastati ärritunult "minu ELU EESMÄRK ei ole mõõda ilma ringi kolistada" (ma aga ei ole aasta jooksul kordagi kodust kaugemale saanud...)
Tean, et teda muuta ei saa, aga MILLISED VÕIMALUSED ON MINUL OLUKORDA MUUTA? (peale väljakolimise)
Ta ei ole koguaeg selline olnud. Kas võib olla äki tegemist mingi psühhika häirega? (Kui ta tõesti mind nii vihkaks nagu välja näitab, miks ta siis koos tahab elada?) MIDA MINA SAAN ETTE VÕTTA?
|
|
|
Anna
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2007 kell 11:00
|
Ühe variandina tundub mulle ka, et ta tahab jõuga suruda mind kodukana-köögikata rolli (nagu tema ema oli).
Järjest vähem on ta nõus igapäevaseid kodutõid tegema. Mina koristan, hoolitsen lapse eest, teen söögi, pesen nõud. Tema vaatab sel ajal TVd. (1,5a jooksul ei ole tema kordagi last toitnud, magama pannud, või tema pärast ülest tõusnud, et mina magada saaksin. Kogu asi on 100% minu õlgadel)
Temal on ju nii lihtsalt mõnus olla.....
Kui palun tal veidi last hoida, et näit. juuksurisse minna, on kohe tüli majas -seep. ma ei käigi enam ei juuksuris, maniküüris, ....ei kuskil.
|
|
|
Anna
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2007 kell 11:02
|
Ehk olengi selle konfliktide vältimisega lasknud tal endale sügavale-sügavale pähe istuda.
Aga mida ma nüüd tegema peaksin??
Nii jätkata ei ole minu seisukohast võimalik.
|
|
|
A
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2007 kell 13:00
|
Ta on jah sulle pähe istunud! Mis tähendab, et ta ei saa oma last hoitud, et sina saaksid juuksurisse minna?
Võta ennast kokku, aja selg sirgu ja astu julgelt, sinn akuhu sul on vaja, kasvõi juuksurisse. Kui tõuseb sellest tüli, siis ütle, et sina oled samuti inimene nagu tema ja sul on vaja ka vahest juuksurisse minna, maniküüri jne. ning mine! Kui tema last ei ole nõus hoidma sellel ajal, leia äkki mõni sõbranna kes hoiaks aga peaasi, et sa saad minna ja ka enda eest hoolitseda!
Jõudu sulle ja ära lase endale niimoodi pähe istuda!
|
|
|
Anna
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2007 kell 15:31
|
Tänan A
...aga kuidas tulla toime selle sõimamise ja mõnitamisega?
See tekitab minus alaväärsustunnet, masendust, abitust, peavalu, unetust ja ma ei saagi sellest sageli ilma rahustiteta üle. Ning mees teab seda..... (Võibolla kasutabki relvana?)
Kuidas enda emotsioonidega toime tulla?
|
|
|
kilumari
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2007 kell 20:32
|
|
Mulle tundub, et tegu on vaimse vägivallaga. Inimene peaks elust rõõmu tundma. Sinu ellu surutakse sisse asju ,mis sulle ei meeldi. Kuid kui meile nii tehakse, siis tegelikkuses me ise laseme endaga nii toimida. Tavaliselt ei saa ise arugi. Kasvata enda sisse enesekindlust. Armasta ja austa iseennast. Seda on hea soovitada, aga väga raske soovitada. Olen kunagi ammu- ammu olnud abielus mehega, kes minu alavääristamisega oma enesetunnet tõstis. Ta nagu sai sellega minu üle võimu. Mina tõstsin ta lihtsalt ukse taha. Mitu aastat aga pidin tõstma oma enesehinnangut. ma olin ikka nii maha materdatud, et enam ei osanud normaalselt riidesse ka panna. Kõik tundus vale. Mees oli tookord ikka väga vihane, kui hammas enam minu taha ei ulatunud. Lubas maha tappa ja ma ei tea mis veel. Kui ajad oma sleja sirgu ,siis tõenäoliselt hakkab ka sinu mees vastu. Vahel mulle tundub, et nii käituvad madala enesehinnanguga inimesed. Aga ma pole spetsialist - see vaid minu arvamus.
|
|
|
Anna
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2007 kell 22:27
|
ehk tõesti ta minu alavääristamisega tõstab ta enda enesetunnet.
Ise ta eriti elurõõmus ei ole. Kui mul läheb hästi ja tuju hea, oskab ta selle alati ära rikkuda  Ma juba ammu jätan enda pisikesed rõõmud endateada, sest ainult nii jäävad nad mulle alles.
Ei ole varem pähegi tulnud, et äki ta teeb seda meelega? Et kui endal tuju sitt, siis saab kergendust sellest kui minul ka ära rikub...
----
Ok, ma ise lasen endaga nii teha
Aga mida ette võtta?
Mis variandid on veel peale kolimise?
Kas annaks tulemust kui ei jäta enam end asju tema heameeleks tegemata ja kisamisele vastan kisamisega? Vähemalt peaks nii ka tal tekkima arusaamine, et asjad nii edasi minna ei saa - või eksin siinkohas?
|
|
|
Anna
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2007 kell 22:30
|
Lisan veel, et selle koleda kesta sees on tegelikult hea ja soe inimene - sellepärast me siiani koos oleme,
aga järjest harvem ta laseb mind selle koleda kesta ala
|
|
|
mirjam
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2007 kell 23:14
|
see, et oled lasknud endale halvasti öelda ja pole reageerinud ongi see tagajärg, mida nüüd kannatama peab. Kuna sa ise end ei austa, siis ammugi ei austa sind tema. Löö pea selga ja ära lase inetusi öelda. Nii kui mõnitab reageeri rangelt: palu minu käest nüüd vabandust sellise käitumise eest. vms.
hea ja soe inimene - nojah, inetuste ütlemine on madala intelligentsi tunnus; samatasemega inimesed tõmbavad endasuguseid, sarnase energiavõnkega inimesi ligi. Ehk oled sina edasi arenenud, teie energiad ei haaku enam. Või oled sina maha jäänud ja tema edasi arenenud? igaljuhul ei saa endale inetusi lasta öelda. Eneseväärikust ei saa kaotada.
|
|
|
A
Külaline
|
|
Postitatud 12.10.2007 kell 10:17
|
Aga mis siis mehe käitumise põhjus olla võib? Miks peidab head ja sooja kesta alla ega näita seda välja?
Tead, raske on nii kirjutada ja öelda, et tee seda ja tee toda, sest meie ju ei tea, kuidas teil suhe muidu on ja millised inimesed olete.
Aga mina arvan, et kui sa oled juba aastaid kannatanud mehe poolset alandavat käitumist, siis oleks äkki mõistlik kõik see halb seljataha jätta ja hakata endale mõtlema/elama.
Sest mõtle, kaua sa tahad/jaksad veel alaväärsustunnet, masendust, abitust, peavalu, unetust tunda?
Kas kolid sina või mees(oleneb kuidas teil selle elamisega lood on, kelle nimel jne)
Kui sul ei tule kõnealla mehest loobumine, siis on sul kergem kui ei räägigi talle oma heast tujust, õnnestumisest, et ta su tuju ei rikuks nagu kirjutasid, ei tee tema ütlemistest välja, leiad endas sisemise rahu, tasakaalu ja mõtled häid mõtteid, hoolitsed enda eest, teed endale head.
Küll mees saab aru ja näeb, et sulle ei lähe see halb korda, mida ta tekitab, et sa oled iseseisev, sul on ilma tematagi hea olla ja hakkab mõtlema..
Väga raske on seda teha, aga see on saavutatav
Ja muidugi äkki teid aitaks ka lihtsalt üks pikem vestlus teemal, et sinule selline suhe ENAM rahuldust ei paku!
|
|
