Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: uus elu

ei ole
Külaline
Postitatud 04.10.2007 kell 12:38
tere
nagu palju teised, oleme ka meie mehega lahku kasvanud. lahkuminekut pole arutanud aga see pole praegu oluline. minu arutelu on teemal, et kohtusin mehega. uue mehega. kõik on super, mitte midagi sellist, nagu oleks võinud olla oma seadusliku mehega algul. kõik on imetore, mida pole varem näinud ega kuulnud. ka tema arvates. ometi.... ta on minust 12 aastat noorem. mees on naisest noorem. seda küsida pole raske vastus on raske ja valus. kas kellelgi on kogemusi. hetkel on kõik ilus ja valus
On ikka
Külaline
Postitatud 05.10.2007 kell 09:44
Vanus ei mängi mingit rolli kui hingesugulased olete. Inimene peab oma elus ikka õnnelik ka olema ,mitte vinduma...
Kadri Järv-Mändoja
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 08.10.2007 kell 00:37
Teie kirjast saan aru, et Teil endal on raske omaksvõtta mõtet, et mees on naisest noorem. Siin võiksite endalt küsida, et miks on see teema valus? Mida vajate Teie, et olla õnnelik? Kas see on inimese vanus või hoopis rõõm koos olemisest, ühised huvid ja mõnusad hetked.

Teie kirjast ei selgu, kas olete omavahel sel teemal ka arutanud. Tuge annab, kui mure saab jagatud. Teemat lahti rääkides võib Teile endalegi selgeks saada, miks vanusevahe valu tekitab ja kuidas sellest üle olla.

Lõpetuseks võiks öelda, et suhe endast noorema mehega ei ole tänapäeval enam haruldane. Sageli on sellised naised ka ise oma hingelt nooruslikud ning mis siis loeb enam partnerite vanus, kui on olemas hingesugulusSmile

Seega nõustun igati eelpool kõnelenuga, et tähtsaim on leida endas rahu ja tegutseda ikka oma südame järgi.
Kas see vastus oli abistav?
ei ole
Külaline
Postitatud 09.10.2007 kell 09:34
tere
mõtet ei ole raske omaks võtta, see ju lihtsalt on nii. kommunikatsioon on meil omavahel ka superhea. oleme õnnelikud ja ei räägi ainult sellest. oleme rääkinud mõlema hirmudest ja ootustest. samas, bioloogiliselt: ma olen õige pea 40a ja tema veel mitte 30-ne. no kas ei ole põhjust muretsemiseks? mida ma selle loo kirjutamisega üritasin saavutada või teada saada oli see,et kas oleks mõistlik teada, mida sellise juhumi puhul oleks hea ette teada. missuguseid teemasid eriti tähelepanu all hoida. mis võib ees oodata. me ju siiski soovime koos olla, seega oleks tark ette teada... Standartses pereeluloomise faasis inimesed samamoodi teevad arvestusi ja plaanivad.
on ikka
Külaline
Postitatud 09.10.2007 kell 15:17
Kui mees ei põe teie vanusevahet siis lase aga minna. Olete ju mõlemad suhteliselt noored.Kui edaspidi enda välimuse eest hoolitsed ja hingelt noor oled-ei juhtu midagi. Ei saa niimoodi 10 a pärast arvestusi ja plaane pidada.
Tähelepanu all hoida-kas mees soovib last saada?? Kell ju tiksub....
vastaja
Külaline
Postitatud 09.10.2007 kell 16:52
Mitte kõik ei leia oma ellu seda ÕIGET ja suurt armastust. Ole õnnelik, et sinul on vedanud!!! Hoolivust, õrnust ja teineteisemõistmist on niigi vähe ja kui sul on inimene, kes seda kõike sulle pakub, siis hoia teda. Vanus on kõige viimane asi, mille pärast muretseda. Minu tutvusringkonnas on paar, kus mees on 17 aastat noorem ja see abielu on kestnud juba üle 20 aasta! Ja veel teinegi paar, kus vanusevaheks 14 aastat. Muidugi on alguses kindlasti imelik ja ikka ju mõtled, et mis teised arvavad, kuid kui tunne on tugev, siis läheb see üle.
Mina igatahes soovin teile ainult head ja ära muretse vaid naudi hetke! Smile

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!