Kuidas teie suhtute sellesse, kui mees joob kodus igapäev 3 siidrit? Vahest päev, kaks ka mitte.
Muidu on hea ja töökas mees, ka siis kui napsitab, et sellepärast midagi tegemata ega kuskile minemata ei jää.
Aga mind lihtsalt häirib see! Tean, et see tulnud lapsepõlvest kaasa aga ma kardan, et see on juba alkoholism või siis võib selleks kujuneda.
Mees ise kostab selle peale, et kunagi jõi üldse kangemat kraami, nüüd nii lahjat ja asi hulluks ei muutu!
Et ma ei saa teda keelata ja talle piirangut peale panna, et tema seda ei teeks..
Ära üldse selle üle kurvasta. Asi on alkoholismist väga kaugel, vähemalt nii arvan mina, sest minu mees joob ka õlut õhtuti ja isegi vahepeal. See on täiesti normaalne ja isegi lõõgastav, pealegi tuleb hea uni.
Arvan ka et see on juba harjumus,et õhtul peab õlu käes olema.Aga arvan et kergesti võib ka nii alkohoolikuks muutuda.Minu mees armastab samuti õhtuti napsutada ja ega ma isegi ingel ei oleks,aga mulle panevad lapsed piiri peale.Ise mäletan kui oma vanemad purjutasid ja ilus see polnud.Noh eks ei saa muidugi võrrelda õhtust õlut ja nädalaid kestvaid joominguid.Aga alkohol tekitab kindlasti sõltuvust.
Ega paarist õllest ju purju jää...ma ei suuda imestada inimeste suhtumist, et sis nagu kohe ongi alkohoolik valmis jh? Äkki sellise arvamuse omajad teeksid endale enne selgeks, mis tähendab sõna alkohoolik.
Olete mures, et väike napsitamine võib viia ka suurema alkoholilembuseni.
Kindlasti on palju näiteid, millest järeldada, et paar siidrit või õlut õhtu jooksul ei tee midagi, samas on paljudel tuua ka lugusid, kus suuremad probleemid just nii algasidki.
Hea on see, et olete sellest mehega rääkinud ja vajadusel võite temaga oma muret ja häiritust jagada. Olete teadlik, et Teie arusaamad ja võimalik ka et kogemused on saanud alguse lapsepõlvest.
Nii ongi ilmselt parim, et räägite, mida peate oluliseks ja millest tulenevad Teie väärtused ja suhtumised ning mida kardate, et võib juhtuda, samuti mida, vajate kindlustundeks. Julgustage ka meest rääkima, kuidas end tunneb, kui saab oma harjumuspärasel viisil siidrit nautida, mis oleks teisiti, kui ei saa, mida veel võiks teha, et end mõnusalt tunda jne.
Soovin teile head teieneteise mõistmist ja arvestamist.
njaa ... eks see sõltubki inimesest. üks suudab niimoodi tasakesi napsitades end kontrolli all hoida ja niimoodi aastaid. teisel aga vallandub nagu ahelreaktsioon. ning märkamatult saab paarist siidrist suuremat sorti purjutamine
minu tutvusringkonnas on mitmeid inimesi kes suudavad alkoholi tarbida tõesti vaid sellises õhtuses lõõgastavas koguses. samas tean meest, kes kaotas sellisele väikesele õllele oma töökoha, naise ja lapsed ... kogu oma elu
ettevaatlik tasub alati olla! kunagi ei tea millisest hetkest muutub väike naps alkoholisõltuvuseks .... reeglina see muutus ongi salakaval ja märkamatu
Tean samuti meest, kelle igapäevased napsud on viinud nii kaugele, et sellest juba arenenud väiksemat sorti alkoholism, et peab igapäev saama juua ja see juba mõjutab tal töötamist.
Samas ma ei saa inimesele piiranguid ka peale panna, et sel päeval tohid võtta ja sel päeval mitte, või siis, et üldse ei tohi.
Saan aru, et vahel on jah isu siidrit võtta aga ma ei saa sellest aru, milleks seda nii tihti teha ja veel siis kui mees teab minu suhtumist alkoholi!?
Marge Vainrele:
Tänan vastamise eest ja hea, et teie suurt probleemi ei näinud, et ma nüüd ei muretse nii palju
Olen jah temaga sellest rääkinud, aastas tuleb sellest pikemat jutustamist ette kuskil 2 korda ja seda sellepärast, et kui kogused on läinud paari joogi võrra suuremaks(nt suvel), siis tekib minul kohe mingi vastureaktsioon ja hakkan kartma.
Siis olengi rääkinud mehele oma kartusest ja meelde tuletanud, mida ma vajan kindlustundeks, et ma ei peaks muretsema.
Muidugi seda teemat tuleb arutada targasti, kui ma kohe peale hüppan, et miks jood? siis võtab seda kui süüdistamist.
Mees on mõistnud, öelnud, et mul pole põhjust karta, sest midagi pole muutunud ja ei muutu ka.. aga et ma talle mingeid piiranguid küll peale ei paneks.
