|
A.L
Külaline
|
|
Postitatud 27.08.2007 kell 15:32
|
Oleme elukaaslasega koos olnud 3 aastat!
Viimati oli meil teemaks meie suhe, mees ütles, et tema tahab last, aga talle tundub, et mina ei taha, et ma pole veel valmis(kuna ma pole sellest rääkinud) ning ta sellepärast pole minus kindel, kas ma üldse soovin last!
Ütles veel, et tema tahab kohe-varsti, vanus juba läheneb kolmekümnele jne
Rääkisime siis asjad selgeks, ütlesin, et mina soovin, aga kuskil 2, 3 aasta pärast ja et ma ei hakka sellele kohe poole aasta jooksul mõtlema! Mõistsime teineteist, kõik oli korras!
Paar nädalat hiljem teatas mu noorem õde, et ta ootab last 
Ma ei öelnud seda uudist oma elukaaslasele, sest kujutasin juba ette, kuidas ta sellesse suhtuda võib, et tema on ju see kes tahab aga nüüd saab hoopis lapse minu õde!
Läksid mõned päevad mööda, tundsin, et ma peaks ikka talle ka seda uudist ütlema, sest muidu saab mujalt teada ja siis jälle pahasti.
Ütlesin siis talle, tema vastas sellele, et sa siisei saagi esimene olla.. mina ütlesin, et ei saa jah enam, et vaata kui hea, saangi õe pealt näha ja küsida kuidas asjad käivad
Ja sellest teemast tõusis meil mehega suur suur tüli!
Tema ütles siis mulle, et miks kõlbab minu õel last saada aga minul mitte? Et tema hea ja korralik mees, aga last ei saa
Teiste mehed joovad, käivad ringi aga saavad!
Ütlesin talle, et saan temast aru, et ta nukker, et mina esimesena last ei saanud, aga see pole ka mingi võistlus, kumb õde esimesena sünnitab.
Ütles mulle, et kasvatagu ma siis õe last ja vaadaku ning küsigu noorema õe käest, kuidas asjad käivad! Ma ei saanud aru, et miks mina pean õe last kasvatama? Ütles, et mina ise ütlesin talle nii, et vaatan õe pealt ja küsin jne et tema juba kujutab ette kuidas asjad käima hakkavad! Aga tema nii ei taha!
Ühesõnaga ta mõistis mu lauset väga valesti, võttis minu öeldut kullana.
Ja nüüd ongi ta endale pähe võtnud, et see kui mina tahan last saada, võtab kuskil 4 aastat veel aega, et hakkan õe last hoidma ja vaatan kuidas ta suuremaks kasvab jne
Ma ütlesin küll talle, et see pole nii! Ma ei mõelnud seda lauselt üldse sellisena nagu tema seda võttis!
Mees ütles siis, et tema ei taha enam minuga last, et mul ju enne vaja kool lõpetada ja siis tahan enne abielu, et nii ei jõua me kuskile!
Üritasin talle küll selgeks teha, et see elementaarne, et enne abielu ja siis lapsed, aga tema jätkas ikka oma jonni, et teised saavad ka muudmoodi ja enne ei pea üldse abielluma ja et mina seda soovin, siis see võtab nii palju aega jne
Ühesõnaga mees ütles mulle väga halvasti.. ei taha enam minuga olla sellepärast, otsib kellegi teise, kellega last teha, kes tahab seda kohe!
Ma ei suuda enam midagi teha ega rääkida, sest kui ma seletasin, et asi pole üldse mitte nii ja et mina tahan ka last, et elame nüüd kenasti ilma tülitsemata edasi, ei vasta mees enam mu soovidele ega tunnetele!
Loodan, et saate sellest keerulisest kirjast aru ja annate mulle natuke abi, kuidas edasi...
|
|
|
Külaline
Külaline
|
|
Postitatud 27.08.2007 kell 22:26
|
loen su kirja ja imestan...imestan siit poolt ja sealt poolt aga sotti ei saa...mind huvitaks miks su mees nii äkitselt last on tahtma hakanud....ja veel nii paaniliselt....see meenutab mind natuke kui mina mõni aeg tagasi paaniliselt pulmi hakkasin tahtma. kuskilt nägin, et nii ilus ja tore ja imeline ja siis hakkasin ise ka tahtma. meil olid ka mehega sellepärast suured tylid...ja siis sain mina ka teada et hoopis tema noorem vend abiellub ja sain ka õudsalt tigedaks mehe peale. hakkasin juba mõtlema, et ta ei taha mind tõeliselt kui pole minuga nõus nyydsama kohe abielluma jne jne. oleksin ta sellepärast peaaegu et maha jätnud...kui aga mehe venna pulmad olid ära, läks veel mõnda aega, ja sain sellest üle. pulmad olid juuni lõpus ja tänaseks ma nendele ei mõtle enam üldse niiet, ma mõtlen, et äkki su mees ka kuskilt midagi kuulis või nägi ja võttis endale pähe et tema juba vana ja kardab et äkki kui kohe ei tee, siis ei saagi, või muretseb äkki oma tervise pärast....ei oskagi kohe öelda....aga minu arvates on see siiski imelik, et ta niimodi nõuab seda. sina küll mõistad teda, aga ei torma kohe last tegema, sest sa tunned, et sa tahad veel oma elu ka elada, eksole. mees aga tunneb et temal on õige aeg last saada....te peate kuidagi kompromissi leidma. kirjuta talle näiteks kiri, selgita oma argumente rahulikult, kirja teel ei saa ta sulle vahele karjuda või lihtsalt minema kõndida. kui ta sind ikka armastab, loeb ta kirja läbi ja püüab sinu suhtes mõistev olla. mina olen hetkel 22...ja 1,6 aastase poisi ema. ega lapse kasvatamine tõesti kerge pole. kui lapsesaamises ikka mõlemad pooled kindlad pole, siis ei maksa sellega kiirustada. nii võib väga palju tylisid tulla, arusaamatusi ja valesti mõistmist....sest sina oled naine, pead last ikkagi 9 kuud endaga kandma, sa ei tea kunagi kui hästi või halvasti su rasedus kulgeb, sa pead ta synnitama, seda samuti ei tea, mis seal kõik juhtuda võib, hiljem pead lapsega kodus olema aastaid(kaks vähemalt)....pole see nii lihtne midagi, et mees aga tahab ja hakkame aga pihta. muidugi, mis see viga vorpida eksole muidugi ma usun et sinu mehest saaks väga hea isa, aga et sinust saaks ka väga hea ema, pead sina seda last samuti väga tahtma. nii oma mehele ütlegi või kirjuta. mina oma last väga väga ei tahtnud, ta lihtsalt tuli...see on mu elu väga raskeks teinud. olin rase kui kõrgkooli läksin, sünnitasin esimese kursuse lõpus, nüüd pean lapse kõrvalt kooli ära ka lõpetama ja see pole sugugi lihtne. muidugi, elu ei peagi lihtne olema, aga kui sul on võimalus see endale lihtsamaks muuta, siis kasuta see ära omast kogemusest soovitan ja pealegi, kui sina tahad enne pulmi ja tema last, siis siinkohal kuskil see kompromiss äkki tehagi mina usun et see asi laheneb teil ilusasti ära, peaasi et te teinetesit jätkuvalt ikka armastate ja austate ja ühel päeval saate kindlasti ka mõlemad koos väga õnnelikeks vanemateks, usu ja looda, küll kõik hästi lõpeb
|
|
|
Külaline
Külaline
|
|
Postitatud 28.08.2007 kell 12:23
|
Uuri jah mehe käest, et miks nüüd siis äkitselt selline kiirus??
Kas tal on hirm, et äkki ei saagi lapsi või midagi sellist.
Üks võimalus veel - mees kardab sinust ilma jääda ja kui teil oleks laps siis üldiselt lapsega naine ei lippa minema siis kui tuju tuleb. Sõrmus ei pea naist niimoodi kodus kui laps.
Üldiselt arvan ma et lapsed tulevad siis kui tulevad - planeeri või mitte. Ja ütle mehele et see võtab ikkagi aega 9 kuud - kohe ei saa midagi.
|
|
|
A.L
Külaline
|
|
Postitatud 28.08.2007 kell 12:48
|
Uuritud juba! Ta tunneb ennast vanana(29), ei taha lapsele olla vana isa, et tal viimane piir juba varsti ees, et enne seda tahab last saada! Tal isainstinktid peale tulnud.
Saan temast aru küll jah, aga ma rääkisin, et mina vajan veel aega, kuskil 2 aastat või nii, sest nii ei saa last teha kui üks osapool soovib seda väga aga teine pole kindel!
Asi sai selgeks tookord!
Aga nagu lugesite eespool mu teemat, siis tuli see jutt uuesti esile ja nüüd ta juba esitas sellise asja, et tal piir poolteist aastat, kauem ei oota! Aga mina ei taha hakata last kohe kohe tegema
|
|
|
külaline nr1
Külaline
|
|
Postitatud 28.08.2007 kell 14:11
|
kas tal poolteist aastat selles mõttes et hakkate pooleteise aasta pärast tegema-see kõlab nii naljakalt kuidagi- või tahab ta last juba pooleteise aasta pärast kätte saada?
kui vana sa muidu ise oled, kui see saladus pole? ja muideks, mees võiks sellest ikka aru saada, kui sa ei taha siis ei taha, ma hakkan siinkohal kahtlema, et kas ta sind ikka tõeliselt armastb, kui ikka armastab siis mõistab ja ootab, ta ei saa sind lihtsalt fakti ette seada, et kui sa mulle last ei sünnita jätan su maha. see pole tõelise ja korraliku armastava mehe jutt....
|
|
|
A.L
Külaline
|
|
Postitatud 28.08.2007 kell 14:26
|
Kui ma nüüd õieti aru sain, siis laps peaks käes olema pooleteise aasta pärast.
Ta ei saa jah mind niimoodi fakti ette panna.. aga see on tema komme vihasena igasugu asju öelda, muidu on küll korralik ja armastav mees.
Ma ise ka juba kahtlen tunnetes..
Ise olen 5 kuu pärast 26
|
|
|
külaline nr1
Külaline
|
|
Postitatud 28.08.2007 kell 14:30
|
|
njaaa....keeruline lugu....ses mõttes, et sul ikka on küll jah nati aega selle lapsendusega ja põhimõtteliselt temal ka....siin peab mingi muu kala olema....
|
|
|
maali
Külaline
|
|
Postitatud 28.08.2007 kell 17:57
|
|
see on keeruline teema. Tihti on lapsesaamismaania seotud mingi ebakindluse v kahtlustega. Teisalt - vahest ta on näinud teiste lapsi ja tunneb, et tahaks ka niiväga. Kui tal on ebakindlus, et vahest sa ei tahagi - 40-lt ütled, et sorry, ja siis on tal tõesti juba keeruline oma lapselapsi näha
|
|
|
A.L
Külaline
|
|
Postitatud 28.08.2007 kell 18:07
|
Just nii Maali! Tal oli ebakindlus, kas ma üldse tahan, et aina ootan ja ootan ja siis ütlen äkki, et ma ei taha sinuga lapsi või et ma ei taha üldse lapsi.
Rääkisin, et tahan jne. Sellest oleks pidanud ebakindlus kaduma, aga teema tuli uuesti päevakorda ning nüüd juba fakt, et kohe varsti ja kõik! Enne oli nõus ja sai aru, et minul vaja veel oodata mõned aastad!
|
|
|
maali
Külaline
|
|
Postitatud 28.08.2007 kell 18:13
|
aga pane siis asi konkreetsemalt paika: "mulle on oluline, et vot kahe aasta pärast, kui lõpetan a al ülikooli, ja käin 1 aasta tööl, siis on see aeg, kus võiksime vanemateks saada. siis on ajagraafik kindel ja teema selleajani külmutatud.
Minu mees ütles, et maja, mida ehitame, peaks kuuluma ka juriidiliselt meile mõlemale (hetkel minu ressurssidest ehitatud), või ta arvestab, et tulevikku meil ühist ei ole. Niiet mehed ilmselt on lihtsalt kompromissitud ning nende ajuollus ei suuda mõista naise hingeelu. ja nad solvuvad ja jonnivad nagu lapsed. naise relv on kavalus - osata oma kodus asjad rahulikud ja tasakaalus hoida ja oluline on mitte kaotada Iseennast (tuli natuke filosoofiline jutt 30-e
poolt, aga ma mõtlen seda tõsiselt)
|
|
