Lugesin siinseid teemasid ning otsustasin ka oma mure kirja panna. Eellugu oleks siis selline, et oleme praeguseks koos olnud 7 aastat. Elu on ilus olnud. Aasta aega tagasi toimusid välised "tagasilöögid" mis minu eneseusaldust väga kahandasid ning ma elasin seda raskelt üle. Ise kogu aeg teades, et ainus mis mind edasi viib on minu partneri kindlus ja tugi. Ma ei pööranud enam talle nii palju tähelepanu. Olles ise kogu aeg pinges kannatas ka meie voodielu.
Nüüd aasta hiljem kui tunnen, et hakkan ennast vaimselt taas tasakaalu saama on aga meie suhtes kriis.
Mu partner tunnistas mulle, et tema tunded ei ole endised ning ajaliselt hakkas jahenemine koos selle kriisiga mille ma läbi elasin.
Arvan, et mu mees tunneb ennast "läbipõlenuna", kuna kogunenud on ka pinged tööl. Ehk siis kogu kompott kokku. Ühesõnaga peale oma tunnistust on ta kaugenenud (või mina tunnen seda teravdatult, kuna ma varem ei pööranud talle üldse tähelepanu, vaid tegelesin ainult endaga). Valus on, sest ma tegelikult väga armastan teda. Kas minu järjepidev tähelepanu ja uuesti hoolitsemine, hoolimine parandaks olukorda? asja teeb ka raskeks see, et me ei räägi. St. tema käest on väga raske midagi tunnete kohta teada saada. Tahan meie suhet päästa. Aga ma ei tea mida teha. Kuidas aidata ennast ja kaasat?
Tänud arvamuste eest...
Olete oma mehega olnud õnnelikus kooselus 7 aastat. Ta on olnud teie kindlus ja tugi ning toetanud teid rasketel hetkedel. Olete olnud üksteise jaoks olemas. See on imetlusväärne! Viimane aasta on olnud raske ning olete püüdnud iseendas tasakaalu taastada. Sellega seoses on teie paarisuhe jäänud tagaplaanile. Nagu te kirjutate oma kirjas võib tõesti mees tunda end "läbipõlenuna". Ta on andnud endast kõik, et teid toetada. See on loomulik, et ka temal on oma vajadused ja kui need on pikemat aega rahuldamata, siis siit algavad probleemid.
Abikaasa on teile tunnistanud, et tema tunded on jahenenud. Kindlasti oli see teie jaoks äkiline ülesraputus ja nagu ka use kirjutate panete nüüd olukorda selgemalt tähele. Te armastate oma meest väga ja tahate suhet päästa. See on kõige olulisem!
Alustada võite sellest, et tunnistate nii endale kui mehele olukorda. Räägike ausalt, mis on selle olukorrani viinud ja mida tunnete. Näiteks: "Viimane aasta on olnud raske. Sa tunnistasid, et sinu tunded minu vastu ei ole enam samad. Ma näen, et me oleme üksteisest kaugenenud. Olen püüdnud iseendas leida tasakaalu ja eneseusku. Ainus, mis mind edasi viis oli sinu kindlus ja tugi. Sa oled minu jaoks kogu aeg olemas olnud. Nüüd saan aru, et mina sinu jaoks mitte. Ma armastan sind ja soovin, et... Kuidas sulle see tundub?". Kirjutasite, et mees ei ava end kergelt. Selline olukorra peegeldus aitab probleemi päevavalgele tuua ja annab talle võimaluse reageerida. Oluline on see, et te ei kiirusta ja ei oota imet. Kuulake ja peegeldage teda ja tema tundeid. Kasvõi seda, et "Sa ei soovi sellest praegu rääkida". See on oluline, et kaasa ei tunneks end nurkasurutuna ja tal on aega rahulikult seedida.
Läheduse taasleidmine võtab aega. Kindlasti teie tähelepanu ja hoolitsus aitavad sellele kaasa. Armastust!
njaaa....kuidagi tuttav tunne...ka minu elukaasalne oli kunagi selline, kellelt oli väga ülimalt raske tema tunnete kohta midagi teada saada. oleme temaga üle 3 aasta koos olnud ja meil on ka väike poja. meie suhtes on olnud ikka väga palju kriise, tylisid ja kes teab mida veel. temal pinged töö juures, minul pinged kodus, pidevalt lapsega tegelemisest. nii tekkisid ka ykstesiest mööda rääkisimised. käisime isegi psühholoogi jutul, eraldi. kuid sellest erilist tolku polnud. mina olen alatiolnud inimene kes tahab rääkida ja jagada oma tundeid, tema aga vastupidi. kuid vähehaaval on temagi ennast avama hakanud, ma ei teagi kuidas see juhtus, aga juhtus. eks ma ikka olen vist selles suhtes piisavalt tyytu ka olnud. meie suhte puhul on igastahes väga palju see aidanud, kui näiteks vihane ooled, pahane, õnnelik, mis iganes, siis igal juhul väljendad ennast. ja muidugi pead ka temaga arvestama. mis mõtet on suhtel või kooselul kui elad ainult oma elu. ta on sinuga koos, sest tahab seda, oma rasketel hetkedel vajab sind ja arvatavasti sina ju tedagi. kui sa teda ikka väga armastad ja tahad temaga koos olla, siis näita seda välja. näita kui tähtis ta sulle on, isegi kui esialgu temalt mingit reakstiooni ei tule, sest kunagi ikka tuleb see reaktsioon ka. ilmselt on ta harjunud mõttega või tundega et sind pole nagunii tema jaoks olemas kui vaja on läinud ja nii on temagi külmaks muutunud, eriti sinu suhtes. seda õiget ja head tunnet on väga raske tagasi saada, kui korra oled selle kaotanud. olen seda ise kogenud. palu ta käest andeks, kui tunned et oled midagi valesti teinud-tean kui raske see on, neid kahte sõna üle huulte saada või öelda õhtuti magama minnes, head ööd kallis, armastn sind....aga see on vajalik. need on pisiasjad, mis teevad yhe kooselu armsaks ja endal südame soojaks. ja muidugi, mõistmine on väga väga oluline. mina ajasin ka aastaid oma jonni, et kõik peab olema nii nagu mina tahan. ma ei mõistnud seda kui mees tuli õhtul töölt koju ja ta pisut pikutada tahtis, või et ta nädalavahetustel kuhugi shoppama minna ei tahnud...see kõik ärritas mind. kuid ajapikku hakkasin aru saama, et temagi on inimene, inimene kes käib tööl, ta peab hommikuti vara tõusma ja minema tööle kus talle üldse ei meeldi. sellest ajast kui seda mõistma hakkasin ja temalt tema tööpäevade kohta küsima hakkasin, peale igat tööpäeva kui koju jõudis, et kuidas sul tööpäev läks, hakkas ta ennast mulle avama, rääkis oma muredest töö juures ja sain teada, et tema unistuseks oleks teha hoopis midagi muud, sain teada tema tuleviku plaanidest, millest mul polnud ennem õrna aimugi....alguses muidugi, vastas ta yheülbaliselt et ah hästi läks, või et läks kah....aga kuna ma ikka ja jälle iga päev teda küsimustega pommisin, sai ta ilmselt aru, et küsin seda kõik sydamest, mitte niisama viisakusest proovi sinagi. ja küll see sex ka siis kunagi korda saab!!! meil on kombeks ka oma mõningaid probleeme lahendada õhtul magama minnes, rääkida oma unistustest, muudest maailma probleemidest ja vahel on kuidagi iseenesest jutt jõudnud teadagi kuhu
kõige tähtsam on, et sa alla ei annaks! kui armastad, pead ka vaeva nägema, niisama ei kuku sulle taevast alla midagi!
jõudu, jaksu ja kannatust
Olen mõistnud, et on suur õnn olla koos inimesega, keda armastad. Oluline on aga tõesti selles kindel olla: on see armastus või harjumus (see tekitab turvatunde või sõltuvuse selle inimese lähedusest)
sinu asemel ma annaks mehele vaba õhku, organiseeriks lõbusaid üritusi väljaspool kodu (läheks koos meisterdama käsitööpoekesse, tantukursustele, liituks huvipakkuva hobiklubiga) kui on millegi üle koos ahhetada, muljeid jagada ja rõõmu tunda, siis see lähendab võrratult.
Võta maalitarbed ja minge koos merd maalima. Võtke rattad ja minge loodusesse telkima - üksikuid romantilisi järvi on rohkelt, liitu mõne stiilipeoga, shokeeri teda tillukese armsa kingitusega kus kõrval eritishokeerivalt romantiline kaart. Liitu suurema seltskonnaga, lö end stiilselt üles ja õhtu vältel flirdi temaga. Külasta mõnd huvipakkuvat koolitust v seminari. Õhtul jaga õhinal oma muljeid, meest ei jäta see külmaks. kutsu ta kaasa pesupoodi, proovi selga ka sellist pesu, mida sa ei ostaks las ta ütleb oma hinnangu, vea ta kaasa tõsvat põikest vaatama ja räägi mõni armas lapsepõlveunistus, meenuta eriti romantilisi hetke teie tutvuse algusest, räägi tüdrukuea salaunelmatest, vii mees salongi Hedone, kus saab kahekesi koos massaazhi nautida. Äkki leiad siit midagi, mis su mehes tunded lõkkele lööks.
Edu ja ära anna alla, kui oled oma tunnetes veendunud
hetkel on tööjõuturg veel töövõtjakeskne - vaadake koos tööpakkumisportaale ja las ta kandideerib kuhugi - uus töökoht, kolleegid ja väljakutsed maandavad pingeid. Kindlasti on oluline faktor suurem palganumber ja karjäärivõimalused.
proovi sinagi. ja küll see sex ka siis kunagi korda saab!!!