Oleme koos olnud juba aasta ning tüdrukul on eelmisest abielust laps. Minul on tunne, et koos naise ja lapsega oleks suhtes veel exmees, kes aegajalt kohtub lapsega. Oma unistusest kujutasin perekonnaelu veidi teisiti ette, mitte sellisena, kus eksisteerib exmehi!!! Mida ettevõtta ja kuidas suhtuda antud olukorda????
No näed,see ongi selline raske lugu.Minul endal ka laps enne praegust kooselu ja probleemid samad.Elukaaslane ei saa ka vahel aru miks poeg isa juures käib.Raske on ta mõlemat pidi.Ära jätta neid visiite ka ei saa,poeg ise tahab käia, kuigi mina ise selles ka mingit vajadust ei näe.Meil on rohkem nii, et isa uhkeldab pojaga vaid oma uute sugulaste ees ja muidu pole tal poja tarvis üldse aega.
Mis aga sulle soovitada-pikka meelt-sa pead ilmselt sellega leppima.Ainus mis teha saad on oma naisega rääkida ja selgitada, et selline pidev läbikäimine häirib sind, äkki saate kokkuleppele kuidas neid külastusi nii korraldada, et need teie elu vähem segaks.
mul on lahutusest juba aastaid möödas ja suhtleme kah oma exiga pidevalt. teemaks on muidugi meie ühine laps, mitte omavahelised suhted. see on ju normaalne. igal lapsel on ainult üks isa ja ema. mis selles siis imelikku või vastumeelset saab olla, kui laps oma vanematega suhtleb?
meie, kui täiskasvanud inimesed ei soovinud enam koos elada, aga oma ühisele lapsele, keda me kumbki endiselt armastame oleme ju lapsevanemad edasi.
arvatavasti pole sul veel endal lapsi ja sul on seda raske mõista, aga mingit ohtu see suhtlemine teie omavahelisele kooselule küll ei tekita. muidugi, kui see naine ikka on oma exist täielikult üle saanud...
sellega on jah nii, et lapsel on nii isa kui ema ja neil mõlemal on õigus ja ka kohustus lapse kasvatamisel osaleda (isegi siis kui koos ei elata). seega ei kao ex teie elust kuhugi kui ta vähegi normaalne mees on ja oma lapsest hoolib. ja siis ongi selline laiendatud perekond, sest ilmselt tuleb exiga arutada ka lapse arengu ja eluga seonduvat ja mõningaid otsuseid koos teha. kas oled enda jaoks selgeks mõelnud mis sind siis selle suhtlemise juured täpsemalt häirib? kas sinule on raske exiga suhelda? kui jah siis miks? kas saaksite midagi koos oma naise ja miks ka mitte exiga teha, et see ebamugavustunne kaoks? rahulikku ja pikka meelt.
Nõustun mitmete eelpoolkõnelejatega. Ühelhetkel võivad mees ja naine otsustada, et nad ei soovi kooselu jätkata. Emaks ja isaks jäävad nad aga ikkagi ja see roll seob neid lapsega. See on asi, millega tuleb lihtsalt leppida. Küsimus, kuidas edasine elukorraldus, omavahelised suhted ja läbisaamine kujunevad on iga ühe enda teha.
Tõesti olles uues suhtes võib olukord tunduda ebamugav, kui n-ö pideva meeldetuletusena on silmapiiril eksmees, kellega elukaaslast seob laps. Endalt tasub küsida, mis mind selle juures häirib? Kas see on usalduse puudus, viis kuidas ja kus kohtumised toimuvad või hoopis midagi muud. Kui on selge, milles teie jaoks probleem seisneb, on võimalik asuda probleemi lahendama. Fakt on see, et teie elukaaslasel on laps eelmisest suhtest. Istuge naisega maha ja rääkige olukorrast, selgitage, mis teid selles olukorras häirib ja olge valmis ka teda kuulama. Etteheited, süüdistused mineviku teemal või n-ö fakti - kas kõik või mitte midagi - ette panek, löövad lihtsalt praegusesse suhtesse suurema kiilu.
Toimivaid lahendusi soovides!
Tänan sina mina perekooli. Lugesin vastusest "Küsimus, kuidas edasine elukorraldus, omavahelised suhted ja läbisaamine kujunevad on iga ühe enda teha". Ma olen nõus, et asjad on enda teha.
Kas lapsel ikka peab säilima kontakt exmehega või annab elus minna edasi ka ilma selleta. Seda enam, kui plaanis on saada ühiseid lapsi.
Mait, sul pole võimalik ilma exmeheta olla; ta jääb teie ellu igaveseks. Mul on teine situatsioon - mehel kolm last varasematest abieludest ning see on üks kannatuste rada tõesti, kui ideaalpere ja pereelu erineb praegusest. See on tõesti raske. Kui suhe alguses ja see väga häirib, siis pole mõtet koos jätkata, sest kergemaks asjad ei muutu. Enda jaoks tuleb aeg, mil sinu armsam ei ole ega mõtle sulle üle elada ja konsentreeruda oma tähelepanu mujale
Kuidas siis mõista suhtes võrdõiguslikkust??? Kui kaaslasele ei meeldi, et suhtlen oma exidega (olen need suhted kõik lõpetanud), kuid ise suhtleb exiga ehk seotud ka lapsega????
kui laps on nii vana, et võimeline ise telefonile vastama ja rääkima ning kokkuleppeid sõlmima (mis eelnevalt talle teada antud on), siis pole vanematevaheline suhtlus vajalik. Las laps ise lepib kokku kohtumisi. Kohtumisele viid lapse sina - siis ei pea nad ka silmast-silma kohtuma. Ja kui su naine ei mõista sinu ebameeldivust, siis küsi, mis tunne tal oleks kui sina oma exidega suhtled. Teist inimest ei saa piinata.
