Mida teeksid sina: armastan meest, kellega koos elatud veidi üle kahe aasta. Müüsin maha oma vanavanemate kodu ning ehitame uut maja. Elukaaslane soovib, et pool kinnistust ja majast kuuluks ka juriidiliselt talle. Seni ehitus käinud minu rahade eest. oma osa tasumiseks soovib panna majale hüpoteeki ja võtta maja ehituseks laenu, et pool kuludest ise kanda. Nüüd on valida: kas keeldun, ning jään tema sõnutsi üksi - sest me läheme ju ära tema üüritud korterist ja tema sinna MINU majja ei tule, või teeme notariaalse maja ostu-müügi lepingu, kus pool kuulub talle.
Armastan teda, kuid kuna me abielus pole, on hirm - tal on ka neli alaealist last eelmistest abieludest. Tema sõnutsi olen ma teda petnud, kuna pidime KOOS maja ehitama, nüüd, kui talle juriidiliselt pool ei kuulu ta ei soovi MINU majas elada. Enda sõnutsi on ta seetõttu minus pettunud. Mul o küll kahtlus manipuleerimises, kuid samas näen, et ta tõesti jätab minu ja mu lapse maha. Kuidas käitksid sina? Kui oled kompetentne nõu andma ning sooviksid minuga enam sel teemal arutada, palun kirjuta.
ükskõik mis suhet on raske kindlustada võimalike muutuste ja ohtude eest, maja saab aga kindlustada igasuguste riskide eest.
mina valisin maja ja ma ei ela selles ikkagi üksi. sarnane suhe kestis eelmise elukaaslasega kuni maja valmimiseni. siiski leidsin, et see ei ole MEIE vaid MINU.
aitäh vastuse eest. Minuga on keeruline olukord, kuna tegu on minu elu armastusega - armastan ja hindan teda tõepoolest väga ja soovin ühist kodu.
Aga selline variant: saadud nö poole maja tasu eest soetada korralik uus suurem korter Tallinna citys. Samuti on ta valmis kindlustama oma elu minu kasuks (mis aitaks kinni maksta poole temale kuuluvast). Samuti teeks ta selle maja oma poole peale minu kasuks testamendi.
Kuidas sellises valguses toimuv maja pooleks jagamine tundub?
ma arvasin, et minu elukaaslane on erand, aga kas meestel on tõesti võimatu elada naisele kuuluvas majas???
Nojah niipalju siis mehe armastusest, kui poolt maja ei saa siis jätan maha!!!!Oleksid ei maksa midagi, see on sinu vanevanemate pärandus, fakt. Kui oled alles 2 aastat koos elanud siis jumala eest - mõtle hoolega enne kui midagi käest ära annad. Armastus on väga ilus ja kaunis jne, aga elu ja sinu lapsed nõuavad oma. Mees on sinus pettunud, et sa ehitad oma rahadega maja??!!!!
Ta on pettunud, sest idee oli algul, et ehitame koos. Rahalisi vahendeid tal hetkel endal alla panna ei ole, vaid nii, et seab juba peaaegu valmisehitatud majale hüpoteegi ja võtab laenu poole ehituse väärtuses. Pettunud, et ma pole nõustunud tegema notariaalset eellepingut ostuks müügiks.
Nomaeiteamida teha.
Sure või ära, ei suuda otsustada.
Tere Lilian. Oled olukorras, kus elukaaslane on pannud Sind keerulise valiku ette - suhe või vara. Armastad oma meest ja soovid leida toimivat lahendust. Sul on hirm tuleviku ees juhul kui tuled tema nõudmistele vastu.
Tõesti inimeste väärtushinnangud ja põhimõtted võivad olla väga erinevad ja vahel lausa mõistmatud. Mehe jaoks võib Sinu rahade eest ehitatud majas elamine võrduda naise kulul elamisega ja seega olla vihje, et tema on n-ö almusepaluja rollis. Nii naljakalt kui see ka ei kõla on ju isegi ajalooliselt mehe roll olla pere ülalpidaja ja peremees. Loogiliselt argumenteerides loomulikult ei ole see ju üldse kooselus oluline, kellel mingil hetkel on vajalikud vahendid. Kuid mõne inimese põhimõtetega on see tugevas vastuolus. Hinges toimuva vastu ei saa. Mees võib olla solvunud, pettunud iseendas ja tema kaitsereaktsioon on näiteks see, et ta on seadnud sind valiku ette ja süüdistab sind temale pettumuse valmistamises. Loomulikult võib siin taga olla ka hoopis midagi muud.
Nii kurb, kui see ka ei ole. Raha ja vara löövad sageli suhtesse kiilu. Tüli käigus tuuakse välja, kelle oma on maja, kes ostab toidu lauale, kes on mida ja kui palju kulutanud ja kes kelle kulul ikkagi elab. Enamasti on need lihtsalt vihahoos kuuldavale toodud sõnad, kuid teevad meeletult haiget. Seega on hea kui sellised põhimõttelised küsimused saavad omavahel lahti räägitud.
Mida antud olukorras teha? Soovid suhet jätkata. Suhe põhineb vastastikusel usaldusel ja vastastikusel mõistmisel. Võtke mehega hetkeks aeg maha ja arutage avatud kaartidega olukorda. Ilmselge, et olete mõlemad tekkinud olukorrast tugevalt häiritud. Mõtle, millised on sinu vajadused antud olukorras. Selgita oma seisukohti, hirme ja vajadusi. Kuula ka tema ära, miks see on tema jaoks oluline. Tegemist on väga emotsionaalse teemaga, seetõttu on oluline, et te ei takerdu üksteise süüdistamisse ja etteheidete tegemisse. Kui olete mõlemad üksteist mõistnud ja selgitanud välja, millised on teie mõlema tegelikud vajadused, siis saate liikuda probleemi lahendamise suunas. Mõelge kõikvõimalikele lahendusvariantidele, mis aitaksid kindlustada selle, et teie mõlema vajadused on rahuldatud. Sageli jäädakse kinni just kahe võistleva lahenduse vahel kaalumisele - nt kas teeme leping või mitte. Ühe eesmärgini viib viia väga palju erinevaid teid.
Võib-olla piisab sellest, et saate pingevabas õhkkonnas oma arvamuse ära räägitud võib-olla on vaja sõlmida konkreetseid kokkuleppeid. Sõltub sellest, mida Sina ise tahad.
Armastus on sageli pime. Oluline, et sa ei suruks ennast ja oma vajadusi oma kahjuks alla! Enamasti langetame lõpliku otsuse ikkagi oma sisetunde põhjal. Vii ennast kurssi erinevate võimalustega ja sellega, mis ühe või teise otsusega juriidiliselt kaasneb (nt konsulteeri juristiga). Seda, mida tulevik toob ei ole võimalik ette näha, kuid valmis tasub alati olla!
Ära usu mehe juttu,tema sõnad ei maksa mitte midagi .Mõtle selle peale,kuipalju ta sind armastas, kahekümne aasta pärast.Kaheaastase kooselamisega ei õpi küll inimest tundma.Ühel päeval võib ta veel jõukama proua juurde kolida,siis juba kinnisvaraomanikuna.Võta vastu kindel otsus,et kunagi hiljem ei peaks tehtut kahetsema,kuigi see pole just lihtne.See on minu arvamus lühidalt ja lihtsalt kirjutades.
Alles hiljuti lõpetas minu sõbranna mees temaga 5 aastat kestnud suhte just samadel põhjustel. Mehele ei sobinud see variant, et maja on paberite järgi naise nimel. Kindlasti oli neil ka mingeid muid probleeme, kuid see omandiküsimus oli ikka põhiline. Nii et jah, meestele on see väga oluline. Samas ei süüdista keegi naist, kes nõuab, et ka talle midagi kuuluks. Miks siis meestel samu õigusi ei või olla!? Muidugi mõtleb naine ka kas siis juba olemasolevate või tulevaste laste peale, kuid ega ka mehel ju kerge pole, kui naine otsustab mingil hetkel suhte lõpetada ja mehe lihtsalt tänavale tõstab!!!
Mina arvan, et need asjad tuleb omavahel selgeks vaielda, natuke seadusi uurida ja siis mingi kompromiss leida. Tuleb endale tunnistada, et kõik suhted ei jää kestma ja mingigi plaan paika panna, et kuidas siis asjad jagatakse. Muidugi on seda kergem rääkida kui teostada, kuid usun, et see tasub vaeva. Samas on ikka väga masendav tõdeda, kui paljudes suhetes on probleemiks raha ja asjad.
olen väga tänulik kõigile kaasamõtlejatele. On tõesti keeruline otsustada, sisetunne nagu ütleks, et mine eluga edasi, kuna mees on elult, seoses just majade ja naistega väga kõrvetada saanud ja seeläbi nüüd täiesti kompromissitu. Samas - ma pole näinud sümpaatsemat, kenamat meest kui tema. Praeguste hirmude tõttu jään äkki hoopis üksi ja ei suuda armude enam?
Olen inimeste sõnul ilus naine, sportlik, edukas, naiselik jnejne ning on näha, et soovi korral leiaksin ka uue mehe, kuid ma siiski armastan teda, ma arvan ja ei tahaks enam 30-lt kõike nö otsast alata. Samas on ta kiirelt ärrituv ning tõstab ärritudes häält, teinekord isegi karjub, mis on kohutav. Mis siis, kui mõne aasta pärast tunnen, et armastus kadunud on. Aga selliste mõtetega on ka igapäevaselt halb elada. Ja kui lahkuminek toimubki, siis ega ta mind lapsega ju välja tõsta ei saa meie ühisest kodust.
Aga on ka mõistetav, et kui naised jätavad mehed tühjade kätega ja ainult nõuavad tekitab see võrdkohtlemissoovi ka meeste seas. Kas tänapäeva ühiskonnas on üldse olemas inimest, kes omakasupüüdmatult elaks - ilmselt mitte, sest kõk kasutaksid teda ära.
Aga mida ma teen - seda pole ma välja mõelnud. Igatsus on kellegiga koos elada selles kenas looduslikus kohas mere lähedal, valmistada süüa, hoolitseda ja olla õnnelik.
