oehh... ma ei tea enam, mida arvata oma mehe käitumisest....
meil on ennemgi olnud probleeme... ta on mu eest varjanud igasuguseid suhtlemisi teiste naistega, tegemist teinud litsidega (tean, et on neile helistanud, aga selle kohta info puudub, kas ta ka kokku on saanud mõnega...), suhelnud oma endise pruudiga minu teadmata jne...
ja täna tuli välja selline asi, et ta on kirjavahetuses oma töökaaslasega... ja see ei ole mitte mingisugune tavaline tööalane kirjavahetus nagu arvata võite.... flirt jms...
kui ma küsisin, millest tal meie suhtes puudus on, vastas, et usaldusest... et sellepärast teebki neid asju. aga kuidas ma saan teda usaldada, kui pidevalt ujub mingi asi jälle päevavalgele???
praegu tunnen, et enam ei jaksa... hing on sõna otseses mõttes 3,5 aasta jooksul täis si***ud...
ise olen 8kuud rase ja tahaks ära minna, aga ei tea, kui õige see mõte on...
mida teie üldse sellest arvate ja mida soovitaksite teha? vbla on praegu rasedusega tunded üle keemas, aga tõsiselt vastik ja haiget tegev on lugeda selliseid kirju et a la "käisin nv-sel reisil ja tundsin puudust" ja tahaks teha seda ja seda...
mees ise väidab, et ongi ainult kirja teel suhelnud... mina ei tea enam, mida uskuda... ja ega ma ausalt öelda tahagi uskuda... ta on liiga palju haiget teinud juba...
Usaldusprobleemid kaotavad turvatunde ja kindluse. Seega on Teis tekkinud tugevad emotsioonid täiesti mõistetavad. Rasedus võimendab tundeid veelgi, kuid mainisite, et probleem on olnud õhus üle kolme aasta - seega ainult rasedusaegse "keemisega" tegu pole.
Kirjast näib, et tunnete rahulolematust ja hirmu tuleviku ees. Keegi ei taha üksi jääda, eriti veel koos lapsega. Samas vanaviisi jätkamine teeb haiget ja muudab koduse olukorra närviliseks. Pidevalt on peas küsimus, kas jätkata suhet või minna oma teed. Kui suhtesse on segatud lapsed, on otsuse tegemine veelgi raskem. Majanduslik hakkamasaamine, lapsed vajavad isa jne. Otsuse peate tegema ise, keegi teine ei saa öelda, mis õige, mis vale.
Kui probleem on juba pikemat aega üleval olnud, siis võtke vestluse jaoks eraldi aeg. Kui mees koju tuleb, olete tõenäoliselt mõlemad pikast tööpäevast väsinud. Seega ei ole see kõige parem hetk probleemist rääkimiseks, sest tülid ja teineteise süüdistamine on sellises õhkkonnas kerged tulema. Hea on leida aeg, kus olete mõlemad rahulikud ja puhanud ning siis alustada vestlust.
Vahel on nii, et proovime küll rääkida partnerile, mis on südamel, aga tema võtab juttu kui etteheidet, süüdistust, solvangut või isikuruumi tungimist ning reageerib ägeda vastupanuga (Ära hakka jälle peale ära mõtle probleeme välja Vaata, milline sa ise oled Ma rabelen päev otsa tööl ja siis tulen koju ). Probleem peitub selles, et väljendame ennast läbi sina-sõnumi: SA käitusid praegu väga nõmedalt Kuidas SA võisid?! SA oled nii tundetu! Sina-sõnumid kõlavad süüdistavalt ja nende peale tekib kergesti vastupanu, süütunne, alandus ja ka soov vastu rünnata. Seetõttu on partneri emotsionaalne reaktsioon hästi loomulik, kuna kellelegi ei meeldi ju kuulata, et ta on halb, hoolimatu, rikub tuju või ei ole usaldusväärne. Nii kujunebki vestlus üksteisele palliviskamiseks, teineteise vigade otsimiseks/äramärkimiseks. Kes on süüdi? Tõestamaks teise eksimust tuuakse välja ka vanad probleemid (See on IGA kord nii...).
Kui räägite probleemidest, vältige süüdistusi ja rääkige, kuidas mehe käitumine Teile mõjub ja milliseid tundeid tekitab. Näiteks: Kui Sa kirjutad teisele naisele tundelisi kirju, tunnen end ebakindlana meie tuleviku suhtes/kurvana/väheväärtuslikuna (ükskõik, milline Teie tunne)
Mehe vastuste peale ei tohiks reageerida emotsionaalselt. Jääge rahulikuks, veenduge, et saite mehe seisukohast täpselt aru.
Oluline on ka teada, milline on mehe nägemus Teie suhte jätkumisest.
Kui on soov suhet jätkata, soovitan kindlasti pöörduda perenõustaja poole. Nii saate vahetu abiga alustada tööd parema suhte nimel.
