Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Ei mõista...

Ani-Liis
Külaline
Postitatud 14.04.2007 kell 08:51
...kuidas saavad oma abikaasad enda naist vägistada? Olen kuulnud, et see on sama hull trauma naisele, kui nn "päris vägistamine" Ma ei saa aru sellest eriti. Mees sunnib seksima naist kui ta ei taha? Ja siis see toimubki ilma et naine oleks sellega nõus? ja kuidas politseid tõendeid leiavad? Spermat peaks ju nagunii leiduma aga see ei tähenda kohe vägistamist ju. Naine ja mees ikka seksivad ju koos. Mul on kahju nendest naistest keda on vägistatud (ise pole kogenud, nüüd tuleks vist kolm korda üle õla sülitada) aga ma ei tea....ma ei tunne kaasa naistele, kes on seda läbi elanud oma mehe poolt. Ma tean et naisi pekstakse ja see on HULL, aga...Kui naine oma meest usaldab, siis peaks vist ju okei olema?
Emma
Külaline
Postitatud 14.04.2007 kell 16:16
Ka mina olen oma abikaasa poolt vägistatud. See juhtus 7 aastat tagasi ja usu mind, see pole kuigi erinev sellest, kui keegi võõras vägistab (ka seda on minuga korra juhtunud). Siin ilmas on kõik võimalik, armas Ani-Liis.
Ani-Liis
Külaline
Postitatud 14.04.2007 kell 21:45
Vaene sina. Loodan, et edaspidi läheb kõik hästi. Oma mehest ei usuks ma seda iialgi. Aga küll on ming jälitanud koduni ühed tüübid, kes küsisid, et kas ma strippi ei tahaks neile teha. Vastasin, et ei ja läksin kiiruga minema, nad oleksid veel järgi tulnud, aga ma jooksin väga kiiresti ja neil olid kaelas igasugused suured bling-blingid ja Mp3-ed kõrvad, millega raske joosta on.
Angela Jakobson
Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 16.04.2007 kell 06:35
Laialt levinud arvamus on see, et vägistamine on midagi, mis üldjuhul toimub võõra inimese poolt pimedal tänaval ja vägivaldselt. Uuringud aga näitavad, et ca 90-95% juhtudest tunneb ohver oma vägistajat – on see siis pereliige, -tuttav, naaber, töökaaslane, lapsepõlvesõber vms. On väga väike tõenäosus, et vägistajaks on võhivõõras isik.
Vägistamist on läbi aegade defineeritud ja mõistetud mitmeti. Eelmise sajandi vahetusse on jääv soorollimudel, kus naise ülesandeks oli hoida korras kodu, kasvatada lapsi ja anduda mehele siis kui mees selleks soovi avaldas. Tänapäeva käsitluses on ka mõningane vastumeelsus vahekorra ees määratletav vägistamisena. Seega vägistamine on teatavas mõttes tunnetuslik – kas tegu oli tahtevastase vahekorraga või mitte. Loomulikult kui tegu on vägivaldse aktiga, kus kasutatakse toorest jõudu ja toimitakse teise poole tahtevastaselt on vägistamise fakt ilmne. Kuid väga paljudel juhtudel võib olla raskusi olukorra objektiivse määratlemisega (kui nt puudub otsene füüsiline vägivald, naine peab „oma kohuseks” olla abikaasaga vahekorras hoolimata oma tahtest/valmisolekust jms). Seega - suurel osal juhtudest, seda kas toimunu on/oli vägistamine või mitte, saab hinnata ainult asjaosaline ise oma tunnetuslikust aspektist.


Postitus muudetud Angela Jakobson poolt.
Kas see vastus oli abistav?
Saima
Külaline
Postitatud 16.04.2007 kell 18:54
Kas seda võib nimetada vägistamiseks, kui naine ei soovi seksuaalset vahekorda ja kui mees sellest ei hooli ning ikka asja ära teeb ning naisel orgasm tuleb? Siis talle ju meeldis, see ei ole ju vägistamine või teatud mõttes on? Või kui naine ei soovi anaalseksi ja mees tahab proovida. Siis hoiab ta naist kinni ja toimetab ikka?
Wendy
Külaline
Postitatud 16.04.2007 kell 19:00
Aga see: vahest kui meil on mehega tüli, siis me ei räägi mitu päeva. Lõpuks hakab ta mulle etteheiteid tegema ja me lähme tõesti raksu. Siis tirib ta mu voodisse ja "üritab" "leppida" kuigi minu meelest oleks selleks ka paremaid viise. Aga ma pean seda lubama, sest muidu me ei lepigi ära.
Emma
Külaline
Postitatud 17.04.2007 kell 20:18
Tol korral 7-aastat tagasi oli mu mees purjus. Loomulikult, ega ta kaine peaga poleks iial sellist asja teinud. Mina mäletan ainult valu, alkoholilehka ja verd. Õnneks blokeeris mu aju enamuse mälestustest. Aga see teine oli võõras, üks siis järelikult harvadest juhtumitest kui vägistajks on võhivõõras. Ja ma olin nooruke siis, vaevalt 17. Igatahes ei pääsenud see võõras ka kergelt, hakkasin korralikult vastu ja teab kui hästi tal mind traumeerida ei õnnestunudki. Aga ma olen oma eluga edasi läinud ja olen hakkama saanud.
Eve
Külaline
Postitatud 18.04.2007 kell 20:51
Saima ja Wendi.
Otse loomulikult ON see vägistamine, mida te kirjeldasite!
Ükski naine ei tohiks lasta endaga sellist asja teha!
Ja mis see orgasm siia puutub? Akt toimus ju ikkagi sinu tahte vastaselt!
Tunnen teile kohutavalt kaasa!
Jumal küll, kuhu jääb siis armastus?!
To: Emma
Külaline
Postitatud 19.04.2007 kell 15:54
Verd?? Vaeseke...
viu
Külaline
Postitatud 20.04.2007 kell 14:10
Minu esimene mees vägistas mind raseduse ajal. Mu seksuaalne isu-himu- tahtmine olid absoluutselt nullis, aga tema nõudis, et täidaksin oma "naisekohust". ÕNNEKS hakkas peale lapse sündi armukest pidama ja viskas meid oma majast välja.
Niiet polegi armukesed läbinisti hirmas, mõni võib lausa päästeingliks olla.

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!