Tere! Lugu tuleb vist pikk aga tunnen ,et pean rääkima ,kuna ei suuda üksi edasi minna ja vajan jõudu!
Mul on kaks last 2 ja 4 aastased esimese lapse sünnitasin kui olin 17 aastane. Jätsin kooli pooleli ja jäin lapsega koju hakkasime mehega koos elama. Nüüd tagan järgi tundub ,et koos elama hakkasimegi vist ainult sellepärast kuna lapse saime .Suhted meil väga sassis mees leiab minus ainult vigu ,kõik mis ma teen ja kuidas olen on tema meelest halb ja nõme .Iga tühise asja peale tõusevad suured tülid ,mees sõimab mind väga ropusti kasutab sõnu nagu lits,lipakas ,lehm ,hoor ,loom jne. Seda kõike kuulevad ka lapsed ,mul vahest nii kurb kuulata kui keelan suuremat last ja ta ütleb mulle lits jää vait.Olen korduvalt mehe juurest ära läinud aga pole minna nagu ka kuhugi ema juurde lähen aga emal ka pere ja elamine väike ei ole suutnud kaua niimoodi elada pead jalad koos ja ikka mehe juurde tagasi läinud haridust mul ei ole ja teha nagu eriti ei oska ka midagi ja üks laps nii tilluke et täiskohaga tööle ka minna ei saa kuna pole teda panna kuskile. Aga olen nii väsinud ei ole päevagi enam ilma tüli ja solvankuteta vahel ähvardab lüüia aga pole seda veel siiani teinud .Kui kisume muutub mees täielikuks loomaks sõimab ja mõnitab ja alandab mind nii nagu oskab ja see on nii jube ja mõiunud mu enese hinnangule väga rängalt,kui olen proovinud temaga rääkida siis ütleb ega ta ju nii jube nüüd ka pole ,et teen sääsest elevandi . Mulle tundub nagu ,et ta ise ei saagi aru kui vale tema käitumine on.Ma olen viimasel jal ise ka nii närviline ja jõuetu laste käitumine on tohutult muutunud ei suuda enam piiri panna laste jonnihoogudele ja vastu karjumisele aga tunnen et ei saagi neilt nõuda ,et nad peavad rahulikult asju ajama kui näevad päevast päeva ainult roppusi ja karjumist. Nüüd sai küll üks pikk nutu laul aga äkki keegi oskab mind aitada ja nõu anda kust leida jõudu et elu korda saada .
Teie kirjast paistab, et olukord on tõesti väljakannatamatu ja vajab hädasti muutust. Samas kirjutate, et kui püüate mehega rääkida, ei hakka ta vastu karjuma ega süüdistama, vaid ütleb, et asi pole nii hull. Tähendab, temaga saab siiski rääkida, ta kuulab ära. See on hea märk.
Püüdke vaadata olukorda kõrvalt (nagu vaataksite filmi, nii et näete seal nii ennast, meest kui lapsi). Püüdke leida, millest ja kuidas tülid tekivad. Midagi ei muutu, kuni oodatakse, et teine muutuks. Leidke need kohad, kus saate ise midagi teisiti teha. Kasulik võiks olla need endale ka paberile panna, saab vajadusel üle vaadata ja meelde tuletada. Seadke endale mõni eesmärk, mida tahate teisiti teha. Kujutlege ennast edaspidi uutmoodi käitumas ja laske tekkida kujutlusel, kuidas see mõjutab teisi.
Teie praegusel kiskumisel pole muud tulemust kui haigetsaamine ja lastele soovimatute käitumismudelite kujundamine. Küsige endalt, kas tahate kiskuda või probleeme lahendada. Pingemaandamiseks on paremaid viise kui teineteise peale karjumine. Kui tahate probleeme lahendada, pange probleemid paberile kirja. Vaadake, millest peaks alustama, mis kõige enam mõjutab teie elu. Otsustage, millal ja kuidas sellest räägite. Kasulik on vältida süüdistamist, rääkige parem soovitud lahendustest. Kuulake ära ka mehe seisukohad. Olge valmis mittenõustumiseks. Peegeldage tema seisukohti. Nt. kui mees ütleb :"Kuidas sa nii lolli asja peale tuled," ärge võtke isiklikult ega solvuge, vaid peegeldage: "Sulle mu mõte ei meeldi."
Enne aga võtke veel kord ette jutuajamine mehega sellest, kuidas tema käitumine mõjub teile ja lastele. Öelge, et teil on tõesti raske aru saada, millega ta rahul pole, kui ta solvab. Kui mees ütleb, et teete sääsest elevandi, peegeldage tema seisukohta ja tundeid. "Sinu meelest pole asi nii hull... Sa ei usu, et see minu jaoks nii valus on..."
Kirjeldage ka mõju lastele. "Lapsed kuulevad sind mulle nii ütlemas. Kui mul on vaja last korrale kutsuda, laps ei kuula ja ütleb mulle.... Lapsel, kes kodus nii käitub, tulevad probleemid kui ta kooli läheb ja õpetajat kuulama peab."
Püüdke mehega teha mõned kokkulepped, mida kumbki teineteisega suhtlemisel arvestab. Võib-olla on ka teil mingid väljendid, mis mehele eriti haiget teevad. Kui kokkulepe tehtud ja asi kordub, ei maksa vihastada,vaid rahulikult meenutada: me leppisime kokku.
Lapsevanemana oleks teil ilmselt kasu Gordoni Perekooli oskustest, et suuta enda vanemana kehtestada ja nende jonnihoogudega toime tulla.
Kui omavahel raske kokkulepetele saada, võib perenõustamisest abi olla. Ka võib pikaaegne stress viia masenduseni, selle suhtes võiks konsulteerida perearsti või psühhiaatriga.
Ma ei küsinud, kas omavaheline kisklemine tuleb alkoholi pruukinult või kainelt. Kui alkohol mängus on, on esimeseks asjaks, mida meeles pidada, et selles olukorras ei hakkaks mingeid asju lahendama ega ütlema. See teeb asja ainult hullemaks.
Jõudu!
ma arvan, et lastele see mõjub väga halvasti, kui nad näevad, et ema kannatab, kui nad kuulavad lapsepõlvest peale, et inimesele (eriti kallile inimesele) öeldakse neid halbu sõnu.
Mina läheks ära oma lapse pärast, sest see õhkkond pole normaalne. Te ju ka kindlasti ei taha, et lapsed neid halbu sõnu kuulaks ja räägiks (nemad ju teevad järgi).
Mina ütleks talle, et ei lase enam nii rääkida, eriti laste kuuldes.
Ja kui ütleb, siis läheks ära( kasvõi nädalaks) ema juurde, siis jälle prooviks mehega elada ning hoiatada, et kui jälle ütleb, siis lähen ära ja pikemaks ajaks. Kui tema sellest ei hooli, siis läheks lõplikult lahku. Ma saan aru, et niimoodi rääkida on kerge ja teha on raske, aga mõelge ise, kui kaua te lasete mehel oma elu/isiksust/hea tuju/lapsi rikkuda.
ega sellise mehega jah midagi muud teha pole,kui lihtsalt tema juurest ära minna.olen täpselt samas olukorras nagu sinagi,ainult ka mina pole olnud veel niijulge et sellise lõpliku otsuse teinud,et lähen ja enam tagasi ei tulegi.kuigi ma tean et see oleks parim,sest sellised mehed ei muutu ja tulevikus muutuvad ka lapsed selliseks,nagu nende isa.
Väga tubli, et suudate asja näha nii nagu on - see ei ole kindlasti normaalne, et üks kaunis noor ema peab selliseid solvanguid taluma. Kui vana laste isa on?
Kõige olulisem on minuarvates: säilitada ja suhelda oma endiste/praeguste sõpradega, ema ja teiste vanematega, kes saavad tuge, head sõna pakkuda.
NB!!! Kindlasti ei tohi te lapsel lubada endaga halvasti käituda ja rääkida, nagu ka mehel.
Lapsega aitab jutt - issi teeb nende sõnadega emale haiget, aga sina ei taha ju mulle haiget teha. Ema tuleb austada.
Pääsete sellest hullust olukorrast ilmselt siis, kui asute tööle, esialgu väiksema kohaga, hiljem, kui teil endal soovi ja tahet end arendada suudate ka sellise palga välja teenida, et tagada hea elu ka oma lastele.
Aga praegu peabki vist samm-sammult edasi astuma. Kui asi hull, siis kindlasti minge ema-lapse turvakodusse. Kindlasti ei tohi lasta end lüüa ega muul viisil solvata.
Mulle on tundunud, et mehi ärritab naiste habras, kaitsetu, allutatud olek. Kerge rääkida, aga püüdke sisendada endale teie väärikus. Aitab jooga ja mediteerimine - korrake kasvõi endale paari lauset: Ma armastan end sellisena, nagu olen. Ma saan hakkama. Ma olen õnnelik ja täiesti terve.
Mehega olge reserveeritud. Kui temaga saab rääkida siis lakooniliselt teatage: te olete solvatud; kuna te olete väärikas, tark ja hea naine, siis tahate rohkem olla omaette. Kui teil on sõbrannasid, siis otsige nendega rohkem kontakti. Vaadake temast mööda. Sest selliste sõnadega ei räägi mees, kes teid väärib. Ja need kes VÄÄRIVAD PISARAID, ei pane meid kunagi nutma.
Jõudu, kainet meelt ja tahtekindlust.
Ja veel - mehed on reeglina tundlikud selle suhtes, mida teised neist arvavad. Kas tal on mõnd autoriteeti - töökaaslased, mõni sugulane, ülemus vms? Siis küsige, mida arvaksid nemad mehest, kes selliseid sõnu oma naisele näkku karjub. Teatage, et küsite neilt abi ja nõu ning nende arvamust. Veel üks võimalus on küsida abi pereterapeudilt. Sinna saate selle matsi, vabandan, selle mehe, jutuga, et meil on probleemid, otsime lahendust. Kui ütlete, et püüame sinu käitumist parandada, siis ta ilmselt keeldub.
Kindlasti teatage lakooniliselt, et kui ta kasvõi näpuotsaga teid puudutab, kutsute te politsei.
Kurb kuulda seda nutulaulu ja nii ei tohiks kindlasti olla.Mina olen meesterahvas ja ka abielus, kauaks ei tea.Minu naine oli ka noor, kui hakkasime koos elama.Kool jäi pooleli tal sellel ajal.Nüüdseks oleme siis juba kooselanud 8-aastat, sellest 4-aastat abielus, meil on imearmsad lapsed,tüdruk ja poiss.Naisel kool lõpetatud ja kõik nagu läheks hästi aga see ainult tundub nii.Tegelikult riidleme nii-nii palju, et mine hulluks.Olen mõned korrad lihtsalt loobunud ja ära läinud.....aga pole mul kohta kuhu minna ja tulen siis päeva pärast tagasi.Mis ma ikka pikalt heietan siin, point siis oli selles, et tõmmatakse lihtsalt tüli ülesse, ei mingi mõjuva põhjusega, naistele nagu meeldib see vaimne vägivald, arvan, et selline pingeline eluhoiak tuleb sellest, et vaadatakse liiga palju seepe.Nagu seebikates, peab meie elu olema ka kirev.Teine põhjus arvan olevat selles, et kardetakse oma ego pärast, et mitte tallaaluse tunnet saada , siis hakatakse kohe karjuma, kui on midagigi teoksil.
Olen viimasel ajal lihtsalt püüdnud sellest mõttetust kraaksumisest mitte välja teha aga nii ka ei saa.Siis ütleb, et ma ei tahagi suhet enam korda saada ja ohh....hakkab jälle kraaksuma.Aga et ise püüaks, seda ei ole.
Kokkuvõtteks;ennem kui nutate, vaadake ikka ennast siis teisi.
Mina sellist elu ei tahtnud ega osanud ka mõelda , et elu võib nii hulluks minna.
Jahh, tahan siit ära, ära minna aga lapsed....ei tea kas naine saab hakkama, toetan lapsi edaspidigi,kui peaksingi ära minema aga ma ei taha üksi jääda.Juba vist kardan uut suhet,
järsku jälle mõni psühhopaat. Nutsin siis ka natuke aega aga olge head ja vaadake ennem ennast, kui hakkate teisi süüdistama. Jõudu ja visadust soovin teile kõigile
AINULT ÄRA SELLISE MEHE JUUREST.SELLISED EI MUUTU IIALGI.LUBAGU MIDA TAHES.SA EI PEA SELLIST ELU TALUMA.USU MIND .OLEN SELLISEGA KOOS ELANUD ÜLE 20AASTA.EI OLE SELLISE PUHUL ARMASTUSEST JUTTUGI.NEMAD ARMASTAVAD AINULTJA AINULT ISE ENNAST.KINDLASTI LEIAD KELLEGI KES SINUST LUGU PEAB.JA KÕIGE PEALT PEAD ISE ENDAST LUGU PIDAMA.
LASTE PÄRAST ÄRA ELA KA SELLIST ELU.LASTELE ON PAREM ELU ILMA ISATA KUI SELLISE LOOMAGA.MINU LAPSED ON MULLE SEDA ÕELNUD.TEAN MILLEST RÄÄGIN.LASTE NÄRVID PEAKSID SULLE TÄHTSAMAD OLEMA.
