Tere
Olen 1,5 aastase lapsega kodune emme. Mees depressiooni diagnoosiga, ise samuti sünnitusjärgse depressiooniga pidevalt võitlemas. (Ei hakanud antidepressante tarvitama, abi otsinud ja ka saanud refleksoloogilt) Kahjuks on meie väga lähedased suhted selle ajaga olematuks muutunud. Me ei tülitse (selleks ei ole vist kummalgi jõudu), arvestame teineteisega, püüame kõiges vastu tulla... ja kokku saabki selline pingutatud tühi olemine. Kui enam ei jõua, tuleb tähtsusetust lausejupist päevi kestev vaikelu. Oleme lapsega selle eest varjupaigaski paos olnud. Tahaks, aga ei oska päris pereks kasvada... Kust leida head nõustajat, kes kodusolijale taskukohane?
Kallis teemaalgataja. Minu elu on täpselt nii, nagu Sina kirjeldad. Ainult et minul on armastus tema vastu, tema tundeid ma ei tea Ma ei tea kas mul on mõtet pingutada suhte nimel ja proovida, kas sellest on väljapäsu. Kas sina leidsid hea nõustaja? Kusjuures mees mul kindlasti kuhugi minema nõus ei ole. tema on ennem nõus ise üksi kannatama.
Veel ei ole nõustajat leidnud aga püüan selleks vahendeid leida (korra hinne neil 400-500 raha.) Samas midagi paremaks pole läinud, pigem vastupidi. Püüan endale enda jaoks probleemi konkreetsemalt sõnastada, aga mis ei tule, see ei tule. Pea on tühi,hing on tühi, elu on tühi.Tühjus. Ainult 2 tillukest kätt (tõeliselt ja tingimusteta kallid)vastu sirutamas. Kohustus elada...