elan viimasel ajal teadmises, et ma pean ju ometi rahul ja õnnelik olema.. aga sisimas ma nii ei tunne. Tühi tunne on. Käega löömise tunne, tujud on seinast.-seina. Tunnen, et sisimas lausa keen vihast, olen ehk palju alla surunud..ei oska ennast väljendada, vabaks lasta. Depressioon vist.
Kulla Ingrid! Võimalik, et oled tõesti masenduses. Depressiooniga on selline salakaval värk, et ühel hetkel on justkui filter ees, mille läbi paistab kõik hall ja ilmetu. Ju seal on nii allasurutud asju kui varasemast elust kujunenud piiravaid mõtteviise ja hoiakuid, mis võimenduvad pingeolukordades. Võiksid kõigepealt nõu pidada psühhiaatriga. Õnneks on masendus ravitav. Seisundi raskusest oleneb, kas vajalikud on ka ravimid või piisab psühhoteraapiast. Vajadusel kasutatakse mõlemat.
Abi otsimiseks ei maksa oodata olukorda, kus enam kuidagi hakkama ei saa, vaid tee seda kohe, kui märkad, et asjad pole korras. Siis pole organismi jõuvarud veel täielikult ärakulutatud ja paranemine võtab vähem aega. Just võime rõõmustuda kahjustub esimesena. Ka tunnete kõikumine ja ärrituvus viitavad meeleoluhäirele.
Masendusega kaasnevad muutused organismi keemilistes protsessides ja ravimid aitavad neid tasakaalu saada. Kui tasakaal taastumas,tuleb tegelda ka rahuldamata vajadustega ja masenduse teket soodustanud mõtteviisidega. Depressiooni kalduvad sagedamini inimesed, kes arvestavad eelkõige teistega, on hoolivad, kartusest teistele haiget teha jätavad oma vajadused väljendamata, taanduvad seal, kus tuleks enda eest seista, pelgavad "ei" öelda jne. Võib ju olla, et kõik on justkui olemas, kuid tegelikult on midagi väga olulist puudu, hing on haige või igatseb midagi väga olulist. Leida,mida oled alla neelanud ja mõista, milliste hoiakutega ennast kahjustad ning alustada muutuste tegemist mõtteviisides ja käitumises on kergem koos arsti või psühholoogiga. Ja paremini õnnestub see siis, kui muutused keemilises tasakaalus seda toetavad.
Konsulteeri julgesti erialainimesega! Soovin Sulle julgust enesessevaatamiseks ja paranemist!
Kui oled aga valmis kirjutama rohkem, asjadest, mida oled allasurunud, siis kirjuta julgesti. Psühhiaatrit see ei asenda, kuid mingi selguse võid eneses juba leida...
Parimate tervitustega
