Oleme koos olnud nüüdseks juba 2,5 aastat ning ühine kodugi olemas. Mul vanust juba 25 ja peale ning soov on hirmsasti last saada. Suhe on 100% kindel ning truu. Ainult tema veel ei taha last. Ütleb, et vara. Tegelikult ei ole ju vara. Ma ei tea mida ta kardab aga mulle teeb see kohutavalt haiget.
Paar päeva tagasi vaatasin oma sõbrannade pilte, kus neil on lapsed süles või käekõrval.. nad kasvavad nii kiiresti. Aga mul veel pole last. Olen kade. Olen kurb ja väga kade. Tänast reaktsiooni ma ei oleks osanud endast oodatagi. Tuli uudis sugulaselt, et nad on 3ndat kuud lapse ootel. Loomulikult ma olen nende pärast õnnelik. See on ju supper! Aga ma puhkesin peale nende ära minekut hüsteeriliselt nutma, ma tundsin et see on ebaaus, mina ju tahtsin last. Tahan nii väga...
Aga tema veel ei taha
hei kessu, ma olen 26 aastane ning ei taha küll kohe lapsi, kuid ka ei lükkaks ma seda rõõmsat sündmust päris 5-6 aasta taha nagu plaanib mu kallim...
Noustun 2 lapse emaga, et tuleks nautida praegust kahekesiolemise aega, tegelda oma hobidega, olla kahekesi. Hiljem on kõik ka tore, aga teistmoodi.
Samas ma ei tea, millal oleks õige aeg laps saada, eriti kui tahta naiteks kolmelapselist peret.
Kui esimene sunniks kui ma olen 31, siis millal sunniks kolmas, nt kui olen 36-37? Ja ta oleks kumneaastane kui mina olen peaaegu 50? Ja kahekumnene kui ma olen lahenemas 60le?
eee...
Ma ei teagi, las praegu olla nagu on, naudime teineteist.
Kallis, kessu! Saan kirjast aru, et igatsete väga ühele piskesele inimesele emaks olla, kuid see soov põrkub takistusega, mida on raske ületada. Ütlete, et tema kardab midagi. Et seda teada saada, kasutage aktiivset kuulamist. See aitab teisel inimesel ennast avada ja saada selgust probleemi tegelikust põhjusest. Kui jutuajamine jälle sinnani jõuab, siis peegeldage talle tagasi sõltuvalt jutu sisust nt kuidagi selliselt:"Mulle tundub, et sa tunned hirmu vastutuse ees, mida toob kaasa lapse sünd" või "Mulle näib, et sa kardad, et pole veel valmis olema isa .." või " ......., et sa kardad, et lapse sünd halvendab meie suhet .." jne. Kui mees vastab, siis kuulake jälle. Ärge kiirustage tema hirme hajutama ja ärge esitage kiiresti vastuväiteid. Viimased näitavad teisele, et tema tunded ei ole vastuvõetavad või teine ei suhtu neisse tõsiselt. Seepeale inimene tavaliselt ütleb, et "ah sa ei mõista mind nagunii "ja jutul ongi lõpp. Seepärast on vaja teist inimest kuulata ja kuulata ja kuulata, kuni olete täiesti aru saanud, mis teda vaevab ja siis alles tulge välja oma tunnetega. Ma arvan, et teie mees ei tea teie tegelikke tundeid ja nende tugevust. Ta võib olla tõeliselt üllatunud, kui kuuleb, kuidas teile mõjuvad teiste lasteootused ja laste nägemine. Andke oma tunnetest teada mina teate kaudu, nt nii:"kui ma näen sõbrannade lapsi, siis ma olen õnnetu, sest tahaksin ka last, kellele oma hoolt ja armastust jagada: Vahetevahel mulle tundub, et jään ilma millestki väga ilusast ja tähtsast. Millestki, mis võiks meid kahte veel õnnelikumaks teha." Kui mees esitab vastuväiteid teie õnneootustele, siis jälle kuulake, ärge kiirustage vastu vaidlema. Kuulamisest ja kehtestamisest lugege Thomas Gordoni raamatust "Tark lapsevanem". Jutt seal mõeldud lastega suhtlemiseks, kuid võtted annavad tulemusi kõikides suhetes. Kui mees jääb ikka oma juurde, siis tuleb teil teha otsus endast lähtuvalt. Öeldakse, et mehed arenevad aeglasemalt ja ka küpsevad hiljem. Seepärast võib teie mehe tunne, et pole veel isaks olemiseks valmis, olla tõene ja seda tuleb võtta tõsiselt. Te ei taha ju lapsele isaks meest, kes põgeneb lapse juurest ära ja ei osale tema kasvatamises. Siin on mõttekas ikka endalt küsida, et mida ma siis teen? Võin valida selle, et muretsen lapse mehe vastuseisust hoolimata ja võtan tagajärgede eest 100% vastutuse endale. Kaasaarvatud võimalus, et mees lahkub minu juurest. Teine võimalus on oodata ja loota, et mees peatselt jõuab teiega ühele lainele ja soovib last. Välistada ei saa sedagi võimalust, et mees ei jõua kunagi sellise soovini. Kuna te olete veel piisavalt noor, et pisut oodata, siis leidke muid mooduseid olla õnnelik. Kasutage aega eneseharimiseks, hobidega tegelemiseks, sportimiseks ja nimetage seda ettevalmistuseks emaks olemisele. See vastab ka tõele, sest hea tervis ja vajalikud teadmised aitavad lapsega hästi toime tulla. Rõõmsat meelt ja nutikat suhtlemist!
Tema hirmuks on pigem see, et me mõlemad oleme katkisest kodust, kus meid on kasvatanud vaid üks vanem. Ta tahaks oma lapsele aga pakkuda palju rohkem, kui ta ise saand on. Ma lihtsalt tahan, et ta ise mõistaks, et ta on suurepärane inimene ning , et sellest lapsele ju piisab. Majanduslik olukord on meil kaa eesti keskmine... laps ei kannataks puuduse all. Ma lihtsalt tunnen, et ma olen valmis... eks näis, loodan vaid, et ta näeb, et minust on osake puudu.
